Ajalugu

Vadi küla

Vadi küla on seostatud vadjalastega, kes tulid sinna elama 10. – 13. sajandil. Õ-tähe rohket murdekeelt on peetud sarnaseks vadja keelega.

1599. aasta Poola II revisjoni järgi oli Vadi (Wadey) külas kolm talukohta. Vadi külas tegeldi peamiselt kalatünnide valmistamisega, kuid tehti ka kapsa-, kurgi- ja võitünne.

1624. aastal kuulus Waddikill koos veskiga Võtikvere vakusesse.

1775. aastal asutati Torma koguduse  õpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi  algatusel Vadi kool. 1834. aastal õppis koolis 130 last. 1888. aastal ehitati uus koolihoone, mis on tänini säilinud ja kultuurimälestisena kaitse all. 1930. aastal muudeti kool kuueklassiliseks, 1949. aastal neljaklassiliseks algkooliks. Kool suleti 1963. aastal.

1903. aastal asutati muusika-lauluselts Metsakaja.

1914. aastal kuulus küla Avinurme kroonumõisale.

1932. aasta ajalehtedes kirjutatakse: “Vadi küla Avinurmes nimetab rahvas õigusega hullude  külaks. Sest seal on 60 majapidamist ja vaimuhaigeid (ka kerget liiki) tervelt 40 inimest. Nendest mehi 25 ja naisi 15. Siin on haiguse põhjuseks pärivus ja soine kliima.“